Juhan Liiv
Hoolimata kõigest saab Liiv hakata ,,Sakala" ajalehes toimetstööd tegema, kus ta kirjutas
juhtkirju, artikleid, luuletusi ja proosat; samuti esines ta ka tõlkijana.
1888. a. algusest esineb Liiv jutuajakirjanikuna: nimelt ilmub ,,Sakala" lisa 1. numbris
väikekodanluse elu käsitlev ,,Päästetud", millele kahe aasta jooksul järgneb ka rida teisi.
Suure töökoormuse juures olid Liivi elu- ja palgaolud Viljandis halvad: toimetustuba, kus ta
ka elas, asetses kuuritaolises majalogus, mis oli kütmta ja niiske; sealjuures oli Liivi palk 10
rubla kuus, samal ajal sõit posthobusega Viljandist Tartu maksis 20 rubla. Kõik see oli põhjus
Liivi lahkumiseks ,,Sakalast".
1890. a. asus ta Tartusse ,,Oleviku" ajakirjanikuna seal oli Liivi töökoormus väiksem, sest
seal töötas palju ka teisi ajakirjanikke. Tal tuli peamiselt hoolitseda ilukirjandusliku osa eest.
Sellest ajajärgust pärineb fotodokument Juhan Liivist, mis kujutab saledat, meeldiva näoga
noormeest.