"majalobudikke" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Nende katuste teravad mustad kolmnurgad lõikasid tervelt kolme kuu jooksul aastas vereva päikese purpurketast. Seine'i sellel kaldal oli kaubandusel muide vähem jüngreid kui teisel kaldal. Siin askeldasid ja kisasid skolaarid ja neid näis siin rohkem olevat kui käsitöölisi. Tõtt öelda, õiget kaldapealset oli siin ainult Saint-Micheli silla ja Nesle'i torni vahel, ülejäänud osa jõekaldast oli kas paljas liiv (nagu teisel pool bernhardiinide krunti) või täis majalobudikke, mis jalgupidi vees seisid (nii oli see kahe silla vahel). Siin lärmitsesid hommikust õhtuni pesunaised, kes kisendasid, lobisesid, laulsid jõe ääres ja peksid kurikatega pesu nagu nüüdki. See Pariisi nurk oli üsna lõbus. Ülikoolilinn koosnes nagu ühest tükist. Ta oli otsast otsani terviklik ja kompaktne. Need musttuhat ligistikku asetsevat, terava otsaga, nagu ühest vormist valatud katust jätsid kõrgelt