Esiaja eluviis ja kunst
suhe loodusega oli suur. Tähtsaimaks sotsiaalseks üksuseks oli oma sugukond, kuni homo
sapiensini puudus läbikäimine teiste sugukondadega. Kui alguses võisid inimesed või
inimeste rühmad olla eluviisilt väga liikuvad, siis neandertallaste aegu jäädi paiksemaks,
elati koobastes ja onnides. Nooremal kiviajal muutus paiksus veelgi olulisemaks, kuna
hakati tegelema põllumajanduse ja karjakasvatamisega hakati looma asulaid, tekkisid
majalaadsed püsivad ehitised. Arenes ka käsitöö.
Noorema kiviaja muudatused viisid tsivilisatsiooni tekkeni, mis käis käsikäes eelkõige
põlluharimise algusega ja paikseks jäämisega. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja
kultuuriline ühiskond ning varajastel tsivilisatsioonidel olid ühised tunnused
1. Tsivilisatsioonide teke langes ajaliselt ca varasesse pronksiaega ehk oli oluline
kasutada metalle.
2
annaabi.ee 
