alusel kindlate vaheaegade tagant. Selline tehnika võimaldab vältida kitsaribalist müra. Nii DSSS kui ka FHSS WLAN seadmed töötavad samadel sagedustel. Rändlus Kui mingis piirkonnas eksisteerib mitu AP serverit, mis on omavahel ühendatud kas juhtmega või õhu kaudu, siis oleks loogiline ka, et selles piirkonnas olevad jaamad saaksid valida, millise AP külge ennast ühendada. Kõik AP serverid saadavad iga 100 ms tagant nn majakasignaali, mis sisaldab endas infot: sünkronisatsiooni, liikluse, võimalike andmekiiruste jms kohta. Kui jaam peaks vastu võtma otsuse, et see signaal on nõrk, siis lülitub ta ümber teise AP külge. Uue AP leidmiseks viib jaam läbi skaneerimise saates sama või mingi teise kanali kaudu järelepärimise olemasolevatele jaamadele ja langetab seejärel otsuse kõige tugevama majakasignaaliga AP kasuks. Pärast uue serveri leidmist saadab jaam talle päringu ühenduse loomiseks, millele AP
ning elektriliselt laadimiseni. Satelliit koosneb järgmistest alamsüsteemidest: · ADCS - satelliidi asendi määramine orbiidil ja vajadusel selle muutmine; · CAM - pardakaamera Maast ja väljakeritud traadist piltide tegemiseks; · CDHS - satelliidi põhiline pardaarvuti; · COM - raadioside pidamiseks Maa ja satelliidi vahel; · EPS - elektrienergia haldamise alamsüsteem, kasutatakse ka majakasignaali saatmiseks; · PL - satelliidi eksperimendimoodul, sisaldab päikesepurje traati ja kõike muud eksperimendiks vajalikku; · STR - satelliidi struktuursed elemendid (raam, külgi katvad paneelid ja raadioantennid). Maapealse toe tagavad: · GS - sidekeskus satelliitidega sidepidamiseks; · MCS - missioonijuhtimissüsteem ehk tarkvara, mille abil on võimalik satelliidi tööd kontrollida.
annaabi.ee 
