V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kuulama, aga ei kuula midagi! Kõigest muust on nad huvitatud, olgu see Clopin Trouillefou,
kardinal, Coppenole, Quasimodo või kurat ise, ainult neitsist Mariast mitte! Oleksin ma seda
teadnud, ma teile pärdikuile oleksin mariasid näidanud! Tulen siia, et kuulajate nägusid
vaadata, näen aga ainult selgi! Olla poeet ja sattuda apteekri ossa! ütleme, et Homeros on
kreeka külasid mööda kerjamas käinud ja Ovidius Naso moskvalaste juures pagulasena
surnud!
* Aga kurat mind võtku, kui majaipaksin, mida nad oma Esmeraldaga mõtlevad! Mis
sõna see on? Vist midagi mustlase keeli.»
TEINE RAAMAT
2
9
I. VIHMA KAEST RÄÄSTA ALLA
Jaanuaris tuleb öö kaunis vara. Tänavad olid juba pimedad, kui Gringoire Paleest välja
tuli. See pimedus meeldis talle. Ta ihaldas jõuda kuhugi hämarasse, tühja tänavasse, et seal
segamatult järele mõelda ja siis filosoofina poeedi haavadele palsamit panna. Filosoofia
oligi talle ainsaks paopaigaks, sest öökorterit tal polnud