Kirjeldage ja analüüsige turutõrkeid
Välismõju on siis
olemas, kui kolmandal poolel tekivad kas kasud (positiivne välismõju) või kahjud (negatiivne
välismõju) mingist majandustehingust. Looduskeskkonna kontekstis kasutatakse mõistet
keskkonna välismõju. Tuntuim negatiivne välismõju on näiteks tehaste tekitatud
keskkonnasaaste, mis mõjutab paljusid inimesi ja ettevõtteid negatiivselt näiteks saastatud
põhjavee näol.
Vee ja õhu saastamine on kaks kõige üldisemat näidet nähtuste kohta, mida majadnusteadlased
nimetavad välismõjudeks.
Kui üksikisik või firma mõjutab oma tegevusega teist isikut vüi firmat, kes selle eest ei maksa
ega saa tasu on samuti tegemist välismõjuga.
Positiivsed välismõjud: lilleaed
Negatiivsed välismõjud: vee saastamine
Tähtis välismõjude liigitus hõlmab ühisest ressursist tulenevaid probleeme: nafta
Välismõjusid tekitavad tootjad ja tarbijat: suitsetamine, praht.
Meetmed, mida riik välismõjurite puhul rakendab: maksud, trahvid, keelud jne