oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli viljaikaldus ning leiva hind tõusis, siis oli selles mugav süüdistada Turgot'd ning enamik tema reformidest tühistati. Peagi saadeti ta ka erru ning riigi uueks tegeklikuks majandusjuhiks sai Sveitsi päritolu pankur Jacques Necker. Temagi püüdis läbi viia refomre, kuid tunduvalt tagasihoidlikumas ulatuses ning pidas ennekõike oluliseks kokkuhoidu. Kui seda ei õnnestunud saavutada, hoidis ta riigi majadnust vee peal pikaajaliste laenudega, mida ta tänu oma laialdasele tutvusringkonnale hõlpsalt ka sai. Ent sellega lükkas ta vaid kriisi edasi, kuna riigieelarve jäi endiselt miinustesse. 1781. aastal avaldas ta riigieelarve trükis, lootes, et see paneb valitsevaid ringkondi mõtlema, kuidas olukorda parandada, kuid selle asemel tekitas see skandaali, mille järel Necker sunniti lahkuma. Varsti sai uueks majandusjuhiks Charles Alexandre de Calonne, kes püüdis
Sotsialistlikke riike nafta kriis ei mõjutanud, sest need ostsid naftat Nõukogude Liidult vana hinnaga. NLile oli see kriis kasulik, sest siis sai ta rohkem naftat lääneriikidele müüa. 1980ndate alguses Nõukogude Liidu naftatööstus riigistati, sest see ei tootnud piisavalt naftat ekspordiks. Monetarism - rahanduspoliitika suund, mille eesmärgiks on inflatsiooni vähendamine. Riigi keskpank teostab jäika arendus poliitikat. Nõudmise kujuenemine vastavalt pakkumisele. Majadnust stimuleeriti maksude vähendmaisega eraettevõtjatelt ja üksikisikutelt. Kui inimestele jääb rohkem raha, siis nad otavad rohkem kaupu, siis toodetakse rohkem kaupu, siis tekib rohkem töökohti ja riik saab suuremat tulu. Suuremaid tulusid riigile tekitati maksude arvu tõstmisega. Monetarismi loojaks peetakse Milton Friedmani, kes sai selle eest 1976 Nobeli majanduspreemia. Kõige selgemalt rakendati seda Tsiilis, Suurbritannias ja USAs. 7.3 MAAILMA MAJANDUS 1980NDATEL
annaabi.ee 
