imevad 2-3W voolu tunnis ja et säästupirnid kasutavad 70-80% vähem energiat kui tavalised höögniidiga pirnid ning nende eluiga on 8-15 korda pikem kui seda on tavalistel pirnidel. Jäätmetest räägiti seda, et ühe inimese kohta moodustub aastas ligi 400kg olmejäätmeid, koos tööstusjäätmetega on see arv 9 tonni. XX sajadi algul kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500kg, täna aga 100kg. Üks paremaid looduslikke kütteallikaid on päike, projekteeritakse tänapäeval majadki nii, et päike paistaks rohkem akendest sisse ja kütaks paremini maja, tuulutada tuleks maja kiiresti ja efektiivselt. Ruum mida köetakse peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul imbub enamus soojusest välja, kuid maja peab ka hingama niiet kõik peab olema tasakaalus. 3% maa veevarudest on joogikõlblik, kuid ainult sellest kogusest 0,3% on inimkonnale kättesaadav ja maailmas on 2 miljr. inimest, kes peavad päevas läbi ajama 20L veega.
all vennaga. Meie vanaema oli pensionär ja tal polnud tarvis kusagil käia. Tema hooleks olid veel ka koduloomad ja muu majapidamine. Rahaliseltki oli selline elu lihtsam, aga mis peamine, tol ajal olid suhted vanematega ja üldse vanemaealiste inimestega täis austust. Siis kehtis vanasõna, et hallpead austa ja kulupead kummarda. Hinnas olid lihtsad töömehed, väärtustati igasugust füüsilist tööd, käsitöölisi ja lihttööd. Üks õige ja lihtne töömees oli teretulnud väimees ja majadki kirjutati varakult kas poja või väimehe nimele (Siis oli tava, et maja ikka mehe nimele kirjutati. Abielluti ju ka ikka ,,igaveseks"). Keegi ei kartnud siis, et poeg vanemad välja viskaks. Minu vanemate noorusajal toimus juba kiire linnastumise etapp ja tööstuse areng hoogustus. Rahvas sai hakata lubama omale meelelahutust, kultuuri ja seninägematuid asju. Endiselt väärtustati siiski ka lihtsa töö tegijaid. Näiteks lüpsjad tundsid uhkust oma töö üle ja
annaabi.ee 
