Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.
Ta osales entusiastlikult esimeste eesti kunstinäituste organiseerimistöös.
Raud püüdis oma kaasaegsetele selgitada, et esemete kaudu väljendasid eestlaste esivanemad
nii vaimseid kui ka esteetilisi väärtusi, mõtteid, elukogemusi ja looduskeskkonnaga seotud
tähelepanekuid. Kirjutises "Kunst eesti käsitöös" rõhutas K. Raud, et "ilu loomine on Eestis
muistsetel aegadel kõrgemal astmel olnud kui praegu, seda tunnistab rahvaluule, seda
tunnistavad endised Eesti ehted ja kaunistatud majaasjad" (Raud 1904). Ta selgitas oma
loomekogemuse põhjal, kuidas võisid eestlaste esivanemad leida loodusest ja
loodusnähtustest inspiratsiooni ehk kunstniku sõnul loomisevõimu.Raud oli veendunud, et
esivanemad lõid oma tunnete ja mõtetega ehk hingega nendest eeskujudest midagi uut, millele
nad andsid omalt poolt konkreetse tähenduse. Ta hindas kõrgelt nende loomingulist andekust,
peent maitset, värvide harmooniat ning armastusega tehtud tööd. Ta eesmärk ei olnud
annaabi.ee 
