mustaks värvitud puitkilpidega, mida kattis klaas. Nii moodustus ribiline fassaadimuster, mis andis hoonele selge ja kindla rütmi. Kadrioru kohviku eeskujuna on Herkel maininud Soome arhitekti Toivo Korhoneni Tampere ülikooli ühiskonnateaduste instituudi moodsat, pikaks venitatud korpusega ehitist, mida ta oli näinud 1964.aastal Soome reisil. Kadrioru kohvikule lisasid looduslähedust madalad paekivimüüritised, majaalune ruum oli kaetud dolomiitplaatidega, mis määrasid maja juurde kuuluva kontrollitava ruumi, ilma et oleks vaja olnud piirdeid. Dolomiitplaadid jätkusid fuajeede põrandatel, sidudes nii sisemuse välisega. Kerge kohvikutrepi seinaks oli dekoratiivne klaasplokkidest sein, mille autor oli klaasikunstnik Aet Andresma. 1990.aastatel hakkas legendaarne kohvik kiratsema, selle ruumidesse topiti mitmeid kauplusi.
Otsustasin teha märkmeid küsimustest, mida oli vaja veelkord arutada. A: Mõtlesin, et kirjeldad mulle veelkord, kuidas inuakid elavad. Kas neil on eramajad või elavad nad koos? D: Ei, kõigil on isiklik maja. Kuid majad pole sellised nagu siin ja puuduvad palju- korruselised blokid. A: Sel juhul, millised on nende majad? D: Maa all. Nad mõistsid, et pole mõtet ehitada maju pinnale, sest kaotataks väga palju maad. Kõike kasutatakse optimaalselt majaalune pinnas jääks ju sel puhul kasutamata. A: Millest on majad ehitatud? D: Seinad on tehtud omamoodi liivast, mis segatakse erinevat sorti peenestatud kristallidega. See segu sulatatakse laine abil sarnane sellega, kuidas töötavad laevad ja sellest valmistatakse plaadid, mida saab lõigata vajalike plokkide mõõtmetesse. Need laotakse maa sisse ja ühendatakse omavahel sulatamise teel, tekitades niimoodi ideaalse kuubi. A: Kas neil on mööbel? D: Jah, aga teistsugune
annaabi.ee 
