Tõde ja Õigus II Terve tekst
Igale poole, ütlen ma, sest
nõndanimetatud armastusel pole üldse asja, millega ta ennast ei määriks. Mõistate? Ja palju on
teda, nagu kärbseid virtsvee ümber kevadel. Musttuhat! Teda võib tõepoolest ainult
matemaatikas arvutada, mitte üksikuna tunda. Ta on kui tänavakivi, kui voorimehe hobuse jälg
sõtkutud lumel, ja kes teeb tõsise näo voorimehe ja tema hobuse jälje ees! Miks on teile üks jälg
tähtsam kui teine? Miks ei pane teid iga majaaken rohkem ohkama kui teine? Aga naisi ja
nende armastust on miljoneid korrad rohkem kui kogu linnas aknaid. Kui siin üldse ohata, siis
ainult sellepärast, et naisi ja nende armastust on niipalju, et tema väärtus on kaubaturul
pööraselt langenud, sest naisi on rohkem kui mehi ja nemad sigivad ka tulevikus kiiremini kui
mehed. Ühesõnaga, armastus sigib rutemini kui inimene, sellepärast jätkub temast kõigile, ka
minule ja teile, nii et pole vähematki põhjust tõsist nägu teha ega ohata