aga kaugele eemale puuvõrast, ulatudes kuni 15 meetrini ning võivad pehmemas pinnases tungida 6 meetri sügavuseni maapõue. Viigimari kasvab eriliselt kohandunud õiest. Hinduismis ja budismis peetakse seda puud pühaks. Viigimari sisaldab nii palju vitamiine, et inimesed suudaksid elada, süües ainuüksi neid vilju. Viigimari on kõige enam levinud kuivatatud kujul. Otse puult nopitud küpset vilja saab süüa ainult nende kasvukohas. Viigimarjad on üks maailma maitsvamatest ravimitest. Viljaalged ilmuvad otse paljastele okstele, puu ei õitse ega vaja tolmlemiseks putukaid ning arvatavasti elas see taim Maal juba enne mesilaste ja liblikate ilmumist, s.t. miljoneid aastaid tagasi. Viigimarja viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu - kuivatatud viigimarjal palju magusam kui värskel viigimarjal. Värske viigimari sisaldab 1 g kiudaineid, kuivatatud viigimarjas on neid aga topelt.
põhjuseks võib pidada huvi sellekohta, et kui suur on erinevus hoides õunu külmkapis või tavalise temperatuuriga ruumis. Uurimuse käigus jälgisin kui suurt rolli mängib temperatuur õuna säilitamisel. ÕUN Inimesed on õunu söögiks tarbinud juba mitmeid aastatuhandeid. Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr. Looduslike õunapuuliikide kultiveerimine toimus lihtsa selekteerimismeetodiga. Metsikute liikide maitsvamatest õuntest saadud seemned külvati kodule lähemale. Kuid nendest kasvanud puud paraku väga sageli enam maitsvaid vilju ei kandnud. Alles õunapuude vääristamise äraõppimisega suutis inimene maitsvamate õunadega õunapuid paljundada. Enne aed-õunapuu võidukäiku keskajal tarbisid eestlased meil looduslikult levinud mets- õunapuu viljasid, mida kutsuti ubinateks. Mets-õunapuu oli sel perioodil levinud üle kogu
annaabi.ee 
