Unenägude seos reaalsusega
Eks ole mõistlik samamoodi arvata
ka neil, kes pole õppinud meistrid, vaid vaatlejad ja filosofeerijad.
Kui need mõjutused, mis leiavad aset päeva ajal, pole küllalt suured ja tugevad, jäävad
nad suuremate ärkvelolekumõjutuste varju; magamise ajal aga on vastupidi: mis on väike, näib
olevat suur. See selgub juhtumitest, mida unes sageli ette tuleb: kui kõrva satuvad nõrgad helid,
arvatakse, et lööb välku ja müristab, kui valgub alla tilk sülge - maitstaks nagu mett ja magusaid
jooke, kui mõni koht muutub natuke soojaks - kõnnitaks nagu läbi tule ja tuntaks tohutut
kuumust. Ärgates selgub aga, kuidas asi tegelikult on. Kui kõikide nähtuste lähtekohad on
väikesed, on selge, et sama kehtib ka haiguste ja muude häirete puhul, mis hakkavad kehas
ilmnema. Muidugi peab see unes palju selgemini esile tulema kui ärkvel olles.
On aga päris loogiline, et mõnede unes ilmunud meelekujundite põhjuseks on neile