Taani raamatukultuur
Nende teoste
eeskujuks olid inglise kirjaniku Walter Scott'i ajaloolised romaanid. Ingmanni vaimulikud
luuletised ,,Hommiku- ja õhtulaulud" (1839) ilmutavad Jumala ligiolekut märkavat
kiidumeelt. Lõpuks oma lühijuttudes, eriti aga oma hilisemas romaanis ,,Külalapsed" (1852)
on ta teinud järelandmisi ka kaasaegse tõsielu kujutamise suunas, mida hilisem taani kirjandus
oli hakanud harrastama.
Umbes 1825. a. alates võib märgata taani kirjanduses uue maitsesuuna tekkimist. See ei
tähendanud loobumist romantismist, vaid sisemisi ümberkorraldamisi selle kirjanduslikes
vormides ja vaimus. Romantism elas üle suunamuutusi. Vanema romantismi läbi saavutas
Taani rahvusliku ärkamise. Uue ainestiku tõi esimesena taani noorema põlve romantikute
peamees Johan Ludvig Heiberg (1791-1869), kellele kuulub järgnev aeg peaaegu kuni
pöördeni naturalismi 70-ndate aastateni. Heiberg oli erinev kuju senises romatikuteperes.