Meeled
ainete sisaldust[8]. Maitsemeel on eelkõige oluline ainete söögi- ja joogikõlbulikkuse
hindamisel. Tänapäeval tuntakse imetajatel viite erinevat
maitseaistingut: magus, kibe, soolane, hapu ja umami maitse. Maitseaistinguid võib olla veel
ning erinevatel loomaliikidel võivad esineda väga erinevad maitseaistingud. Näiteks
lülijalgsed võivad maitsemeele abil detekteerida ka rasvu, vett ja lahustunud süsihappegaasi.
Maitseretseptorid detekteerivad maitsestiimuleid tänu retseptorvalkudele. Näiteks imetajad
detekteerivad magusaid ja kibedaid aineid läbi G-valgu perekonda kuuluvate T1R, T2R
perekonna geenide. Hapusid stiimuleid ja soolsust detekteeritakse aga tänu erinevate
ioonkanalite.
Kompimine
Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k. touch, tactition või somatosensation) on võime
puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust ja mehaanilisi omadusi[9]. Sarnaselt
kuulmisele eeldab kompimismeel mehhaaniliste stiimulit detekteerimist ning arvatakse
annaabi.ee 
