Immanuel Kant
(aprioorse) osa selles protsessis.
Ta leiab, et meile on antud ka siin kahes vormis võimeid: 1.meeleline naudingu ja
ebameeldivuse tunne kui madalam võime ja 2. reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem
vorm. Mõlema abil me tajume teatud harmooniat (ilu). Milline on meie tunnetele vastav
üldine ja paratamatu ( aprioorne) mõõdupuu? Mõõdupuuks on siin otstarbekus. Kuna
seda võib tunda iga mõistusolend, siis sünnivad sarnased maitseotsused. Ühised
mõistusmärased otstarbekusest lähtuvad esteetilised otsused pmandavad vajaliku
objektiivsuse./4/
Kokkuvõtteks
Kas Kant annab liiga palju järele inimese psühholoogilistele piirangutele? Kant,
oleme näinud, on oma filosoofilise temperamendi poolest pragmaatik. Teisiti kui näiteks
Hume – range põhimõtete mees – kohaneb Kant olemasolevaga. Inimesed on sellised,
nagu nad on; nad liigendavad maailma kausaalseadusele toetudes, nad usuvad hinge
surematusesse
annaabi.ee 
