see valgus peegeldub taju- saan aru et on laud, lauapind kohvi lõhna molekulidest jõuame selle teadmiseni et saame aru et on kohvi, tahtmine juua haistesüsteem võtab lõhnamolekulid vastu, aga lõhnatajuvus on individuaalne MAITSEMEEL AISTINGUPROTSESSS välismaailma ärritaja (sokolaad)-keemilised maitsemolekulid-puutuvad keelega kokku-tekib magusa maitseaisting- keelel on omadused, mis lubavad maitseomadust kogeda- keelel on maitsereteptorid- retseptor võtab molekuli vastu- kinnitub sellele-tekitab retseptorrakus reaktsiooni- see tekitab elektrilise impulsi- jõab ajju, et on magus magusa maitse annab kehale signaali et saab vajalikke toitaineid, närviimpulsi liikumine konkreetsetesse osadesse, aju vastavad piirkonnad otsustavad kas meeldib vms KUIDAS TEAME ET SOOLANE VÕI MAGUS, või et vägaaa magus, või vähe magus
Nahale sattudes võib põhjustada haavu, ville ja hüperkeratoosi. Aurude sissehingamisel kahjustab hingamisteid ning võib tekitada pöördumatuid kahjustusi. Etaanhape on ohtlik ka veeorganismidele. Maitseomadused, kvaliteet Äädikatel on enamasti mõnusalt hapukas maitseomadus, millele annavad omapära erinevate liikide ning erinevate valmistus meetoditega äädikad. Näiteks veiniäädikale vein või kookosäädikale kookos. Samuti muudab maitseomadust ka laagerdus aeg, milles seda valmistatakse ning töötlus viisid. Erinevate äädikate maitseomadused: Palsamiäädikas – pehme magushapu maitse. Suhkrurooäädikas – maheda maitsega, ei ole magus. Šampanja äädikas – pehmemaitselised, mahedad ning õrnad. Siidriäädikas – puuviljane maitse. Kookosäädikas – pisut liisunud maitse ning ainulaadse järelmaitsega. Destilleeritud äädikas – terava ja robustse maitsega. Linnaseäädikas – robustse maitsega.
annaabi.ee 
