Eesti filmist aastatel 1948 -1967
ettekirjutused. Ega siis Lenin asjata kinokunsti kõikidest teistest kunstidest tähtsamaks ei
pidanud. Nii näeme paljudes filmides tolle ajastu vältimatut annust propagandat ja tugevat
nõukogude korra ülistamist. Näiteks filmi "Valgus Koordis" äärmiselt haaravale ja põnevale
sisule järgneb pikk ja läila lõpp, kus tubli kümme minutit ülistatakse "kõige paremat
kolhoosikorda". Nii pikka happy endi pole isegi tänapäeva kõige maitselagedamates Disney
filmides.
Suure lootuse- ja rõõmumeeleolu külvamine ongi üks läbipaistvamaid jooni tolleaegsetes
filmides. Tõelise heaoluriigi kuvandi loomisele suunatud propaganda vahele on aga lisatud ka
enam või vähem varjatud viiteid valitsevatele piirangutele ja loojate päris soovidele.
Läbivalt keskendub tõerääkimise ja silmakirjalikkuse, aususe ja harjumuseks saanud valetamise
ning tõekartuse teemale Veljo Käsperi film "Viini postmark". Seda küsimust tõstatab ja
annaabi.ee 
