MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad
Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on
rohkem inimpelglikud.
Külamaastik –
Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik
jne)
Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu,
asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu
Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta.
Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad.
2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus,
jagunemine ja nende eripärad.
Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Metsas on väiksemad päikese
kiirguse intensiivsus, maapinna soojuskiirgus, tuule kiirus. Sellest tulenevalt on seal
väiksemad õhu- ja niiskuse kõikumine ning aurumine maapinnalt.
Jagunevad:
annaabi.ee 
