Eesti loomastik
kobras (nüüd reintrodutseeritud), tarvas, sookilpkonn). Eriti 20. sajandil on faunat oluliselt
mõjutanud ka inimtegevus (paljude sünantroopsete liikide tulek, mitmete loomade
introdutseerimine ja keskkonnareostusest tingitud liikide väljasuremine, elupaikade
muutumine inimtegevuse mõjul).
Eesti ala zoogeograafiline liigendus
Kõige laiemas plaanis jaguneb Eesti ala loomastiku seisukohalt mereks ja maismaaks.
Maismaaterritoorium jaotatakse enamasti kolmeks: Madal-Eestiks (loode ja lääneosa, saared),
Vahe-Eestiks (edelast kirdesse kulgev metsane vöönd) ja Kõrg-Eestiks (Eesti ida- ja kaguosa).
Madal-Eesti piirkonda iseloomustab lehtmetsade, mereranniku, saarte ja rannikujärvedega
seotud liikide rohkus (näiteks kurvitsalised). Läänesaari käsitletakse mõnikord eraldi
piirkonnana. Nende omapäraks on paljude soojalembeste liikide säilimine varasemast
soojemast kliimaperioodist, kes mandrilt kadunud on.
annaabi.ee 
