1211. aastal piirasid sakslased Viljandi linnuse. Sakslased kasutasid siin esmakordselt Eestimaal kiviheitemasinat. Suutmata viie päevaga kindlust vallutada, alustasid sakslased läbirääkimisi- vanemad sõlmisid piirajatega rahu Eestlased piirasid sisse Toreida linnuse . Peagi jõudis Riiast kohale sakslaste suur abivägi , kellega piirajatel äge lahing puhkes. Eestlased olid sunnitud paluma rahu ja nõustuma ristimisega. Järgmisel ööl põgenesid eestlased maismaateid mööda 1212. aasta kevadel sõlmiti eestlaste ja sakslaste vahel Toreida vaherahu, mille kehtivusaeg pidi olema kolm aastat Muistse vabadusvõitluse periood ( 1215-1221 ) 1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu ridalasse, kuigi rahu pidi kestma sama aasta kevadeni. Asuti rüüstama ümbruskonna külasid, mis kestis kolm päeva. Neljandal päeval pöörduti Liivimaale tagasi
Piirajad lubasid seni kohale jääda, kuni kas linnus vallutatakse või nõustuvad liivlased kaasa tulema Riiat ründama. Varsti tuli Riiast saksa abivägi ja nendega puhkes lahing. Eestlased olid sunnitud taganema linnuse ja Koiva vahelisele künkale ja pidid paluma rahu ja nõustuma ristimisega. Öösel hiiliti salaja laevadele ja prooviti põgeneda, aga jõel võtsid sakslased neid kaitsetornidega sillal noolte ja odadega vastu. Järgmisel öösel põgenesid nad maismaateid mööda. Lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk, peamiselt latgalite ja liivlaste alal ning Sakalas ja Ugandis. Katku pärast sõlmiti rahu liivlaste, latgalite ja eestlaste vahel. 1212. a. sõlmisid eestlased ka sakslastega Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Suhted venelastega 1210. a. piirasid Novgorodi vürst Mstislav Ulja ja Pihkva vürst Vladimir kaheksa päeva Otepää linnust. Eestlased olid sunnitud rahu paluma ning 400 hõbemarga eest osteti end vabaks. 1212. a. tuli
annaabi.ee 
