ja selle ümber moodustus tuumamembraan.Endosümbioosi teooria-mitokonder ja kloroplast olid iseseisvad algelised organismid.Nad suudavad paljuneda pooldudes ja neis on pärilikkusaine.Kambriumi plahvatus-kiire hulkraksete loomade ehitustüüpide areng. esimesed välise skeletiga loomad.tekkisid ka esimesed keelikloomad.muidu oli skelett väline ja piiras loomade suurust, hiljem sisemine ja moodustas ise isendi.Karboni e kivisöeajastu niiske ja soe kliima soodustasid maismaataimestiku kiiret arengut, selle tulemusena tõusis atmosfääris hapnikusisaldus.selle ajastu taimestik pärineb suurem osa tänapäeval kasutavatast maavarast kivisöest. Bioloogiline evo-seisneb taimede, loomade ja muu looduse tekkes.Algsemate liikide väljaselgitamises ja vanuse määramises.Füüsikaline evo-areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ja universumi kujunemiseni.uuritakse ka taevakehi nii.Keemiline evo-sesineb molekulide ja ainete tekkes ja arengus.Molekuli areng aatomiteks
setitavad põhja, sidudes samal ajal ka veest fosfori. Veejuhtmete renatureerimine: kaitstakse veekogusid inimtegevuse eest, püüdes neile anda tagasi loodusliku kuju koos mitmekesise loomastiku ja taimestikuga. * sängi kõveraks kaevamine * märgala moodustamine * taimestikuga mitmekesistamine Maastikulised meetmed: * veekaitsevööndid * kaitseribad koosnevad mitmest vööndist: allpool tavalist veepiiri kasvavad veetaimed, sellest ülalpool on kõrkjad ja roostik ning edasi juba maismaataimestiku vööndid (lepp). 26. Milline on veejuhtmetel settebasseinide ja märgalade toime ja vajadus? Settebassein on veejuhtme laiendatud või süvendatud lõik, kus oluliselt suurenenud voolu ristlõike ja sellest tulenevalt väikse voolukiiruse tõttu vette sattunud heljum, sellega seotud taimetoitained ning orgaaniline aine settivad põhja. Settebasseini mõõtmed on määratud tingimusest, et vooluhulk läbiks basseini minimaalselt 3 tunniga
poolt. Sageli näeb sellist suktsessioonirida ühel ajahetkel paljude järvede ja jõgede kallastel. Kuna erinevad taimekooslused toodavad erinevaid setteid, võib neid uurides minna tagasi järve arengu algusaega ka siis, kui samal kohal on juba mets. See teeb veekogude suktsessioonid hästi uuritavaks. Maismaa koosluste kujunemise ajalugu on sageli kadunud, kuna mullakihid on aereeritumad ja neid segavad mitmesugused organismid. Päradoksaalsel kombel on mineviku maismaataimestiku uurimise parimaks allikaks samuti veekogude setted, kus leidub maismaataimede oietolmu ja eoseid. Loomulikult pole eelpool toodud näited ainsad võimalikud suktsessiooniread. Lisaks autogeensetele teguritele on olemas ka allogeensed, eriti kliima, mis muutuvad samuti ja tegelik rida võib näidetes toodutest suuresti erineda. näiteks moodustub veekogu kinnikasvamisel metsa asemel hoopis raba mis on tõenäoliselt paljude Eesti järvede saatus (ja on kindlasti olnud, kõik meie rabad on olnud
annaabi.ee 
