kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud peamised settekivimid Eesti alal? Peamised settekivimid kujunesid Eesti alal Devoni ja Siluri ajastutel, vanaaegkonnas. Miks avanevad Põhja-Eestis ja Lõuna-Eestis maapinnale erinevate ajastute settekivimid? Kuna Lõuna-Eesti oli pikemat aega vee all. Miks ei leidu Eesti- alal devonist nooremaid settekivimeid? Kuna devoni lõpus kadus Eesti alalt vesi ja toimus maismaastumine. Miks on kivimikihid kaldu lõuna suunas? Kivimikihid on lõuna poole kaldus, kuna Lõuna-Eesti oli pikemat aega vee all kui Põhja-Eesti. Mida tõestab soojaveeliste merede organismide kivististe ehk fossiilide esinemine settekivimeis? Seda, et ordoviitsiumi ajal olid veed väga elustikurikkad. 5. Miks Eesti-alal puuduvad jäljed keskaegkonnast? Eesti oli tollel ajal peamiselt vee all. 6. Millised geoloogilised ja looduslikud suursündmused
meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770 m). Pinnakate Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni Kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. Permist Triiaseni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 4001000 m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati Permi ja Triiase ajastul. Juurast Paleogeenini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes Paleogeeni lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad ürgorud
annaabi.ee 
