Eesti loomastik. Selgrootud
stepialadelt ning kolmas idast taigapiirkonnast. Vähesel määral on meie ala asustavate
selgrootute hulgas ka liike, kes on siirdunud siia põhja poolt. Et aga need on kõik
külmalembesemad liigid, siis üldiselt nad meile pikemalt elama ei jää. Selliseid liike
kohtab ennekõike rabades. Kui vaadata Eesti ala õhust või kaardilt, siis on näha, et see
territoorium on kahest küljest (läänes ja põhjas) piiratud üsna laia veealaga. See ala
takistab paljudel maismaaselgrootutel edasiliikumist loode suunas. Seega jäävad paljud
liigid mere ida ja lõunakaldale pidama.
Eesti geobotaaniline jaotus.
Selgrootutele loomadele on väga olulised levikualal valitsevad elutingimused. Suuresti on
need tingitud pinnavormidest, aga ka alal kasvavast taimestikust. Eesti ala jääb
geobotaanilise rajoneerimise järgi Baltikumi provintsi kahe allprovintsi piirimaile.
Läänest ulatub siia Lääne-Baltikumi allprovints, idast Ida-Baltikumi Allprovints.
annaabi.ee 
