Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi mõju Eestile Põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud ala moodustab üle 1% Eesti maismaapindalast, mis võrreldes teiste maailma riikidega on ebatavaliselt suur. Ammendatud karjääriväljade maa taastamisega, peamiselt metsastamisega tehti algust juba kolmekümnendatel aastatel. Aidu karjääris on osa kaevandatud alast taastatud põllumaaks, kuid otstarbekamaks osutus siiski metsakasvatus. Praegu kuuluvad kõik pealmaakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele. Põlevkivi kasutamine Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus
kaevandamine Metsade kaitse Metsasus on riigi keskkonna seisundi näitaja Metsade pindala on vähenenud maailmas 2X Igal aastal hävitatakse 125 000 km² metsa (eriti ohus on vihmametsad) Metsi ohustavad tegurid Põllumaade laiendamine Väärtuslike puiduliikide eksport Hooldustööde tegemata jätmine Keskkonna saastumine (happesademed) Metsa tulekahjud Eesti mets Eesti metsaseadus kohaselt peab vähemalt 20% riigi maismaapindalast olema mets Riik suunab metsaressursi kasutamist kehtestades lageraiet lubavad vanused ja rinnasdiameetrid; sanitaarraie tingimused; väetiste kasutamise http://www.rmk.ee/pages.php3/0133 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ction=preview/id=2447/Eesti %2Bmetsanduse%2Barengukava%2B %28MAK%29%2Baastani%2B2010.pdf Maailmameri 70% maakera pindalast Ookeanides kokku 1 341 mln km² vett 6 tonni biomassi iga elaniku kohta Kala on 0,2-0,5 mld tonni PROBLEEM : bioloogilise
aastal oli maailma teraviljatoodang kokku 2230 miljonit tonni, see suureneb arenenudmaades, kuid väheneb arengumaades. Sellest veidi üle 1000 miljoni tonni kasutatakse inimeste toiduks, ligi 800 miljonit tonni loomade toiduks ning ülejäänud muuks otstarbeks. Eestis toodeti 2011. aastal teravilja kokku ligi 772 000 tonni, millest meie peamine leivavili rukis moodustas üksnes neli protsenti. Huvitav on ehk teada, et Ameerika Ühendriikide toidutootmise süsteem kasutab poolt kogu USA maismaapindalast, 80 protsenti värske vee varudest ning 17 protsenti tarbitavatest fossiilsetest kütustest. Seal kasvatatakse igal aastal üle üheksa miljardi karilooma (loomade arv on kordades suurem kui USA enda rahvastik), et tagada söödava loomse valgu kogus aastas. Toidu kasvatamiseks on vaja suurendada maa pindala, selleks raiutakse maha metsi. Enim on troopiliste metsade pindala vähenenud Aasias ja Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud üle 40 protsendi
Elektrijaamas kulub ühe kilovatt-tunni energia tootmiseks ligikaudu 1,5 kg põlevkivi ja ühe kilovatt-tunni elektri maksumus võrdub ligikaudu 4 kilogrammi põlevkivi hinnaga. Põlevkivi kasutamine õli utmiseks on kujunenud episoodiliseks, sest see sõltub hinnast õliturul. Ühe tonni õli tootmiseks kulub 6 tonni põlevkivi ja selle maksumus on võrdne 10 tonni põlevkivi hinnaga. Põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud ala moodustab üle 1% Eesti maismaapindalast, mis võrreldes teiste maailma riikidega on ebatavaliselt suur. Ammendatud karjääriväljade maa taastamisega, peamiselt metsastamisega tehti algust juba kolmekümnendatel aastatel. Aidu karjääris on osa kaevandatud alast taastatud põllumaaks, kuid otstarbekamaks osutus siiski metsakasvatus. Praegu kuuluvad kõik pealmaakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele. Allmaakaevandamine mõjutas maad eriti tugevasti siis, kui kaevandati käsitsi. Maapind vajus kuni 1 m