Maateaduste alused (kordamisküsimused)
Moodustub mandriliustiku jätk, mis valdavalt ujub vees ja osalt toetub
merepõhja kõrgendikele. Maismaapoolse osa paksus 200-1300 m, järsakuga
lõppeva merepoolse osa paksus 50-400 m. Selfiliustik võib põhimõtteliselt
ulatuda ka selfi ehk mandrilava kohal asuvast madalast selfimerest
kaugemale avamerele, kuid praegu selliseid liustikke pole. Kohtades, kus
mere põhi ulatub selfiliustiku aluspinnani, läheb selfiliustik üle
maismaaliustikuks. Seejuures on maapinna tase sellises piirkonnas oluliselt
madalam (selfiliustiku süvise võrra) merepinnast. Selfiliustiku küljest murdub
lavajaid jäämägesid.
Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk.
Jäämäed triivivad peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ning Antarktise
ümbruses. Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit Gröönimaad katvast
jääkilbist