Vana hea Rootsi aeg?
kalarohked veed. Eriti suurt saaki püüti Peipsi järvest, kus kalandusolusid hakkasid
kujundama venelastest rannikuasukad. Õitseva kalaäri kõrval aga vähenes oluliselt
mesinduse osakaal.
Eesti linnade ellu tõid 16. sajandi lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Uued olud andsid
aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Näiteks Eesti linnade
arengujõu tagas Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, mis kulges
põhiliselt kahel mere- ja ühel maismaakaubateel. See tähendas, et 17. sajand tõi õitsengu
Narvale, kuid oma positsiooni säilitas ka Tallinn. Keskajal olid linnad oma majanduse
korraldamiselt üsna iseseisvad, nüüd tegi riigivõim rohkem ettekirjutusi ning allutas linnu
üldriiklikele huvidele. Linnaõiguslikullt säilitas vaid Tallinn oma traditsioonilise
iseseisvuse. Seevastu Narva sõltus palju Rootsist. Lääne-Euroopa elavnemine uusajal tõi
kaasa suurema vajadue mitmete toiduainete, samuti ka laevaehitusmaterjalide järele.
annaabi.ee 
