Mullateadus
karbonaatsed kivimid, Lõuna-Eesti devoni liivakivid, kagu-Eestis Ülemdevoni karbonaatsed
kivimid. Viimane jääaeg lõppes 10000-13000 aastat tagasi. Eestit loetakse muldade järgi maailma
mullamuuseumiks. Reljeefi järgi jaotatakse Eesti kolme osasse: 1)madal-Eesti (servamoodustiste ja
vallseljakute vööde, madalam, kui 50 meetrit), 2)voorte vöönd (loode-kagu suunalised vormid, mis
jäid jääkeelte vahele), 3)künklik moreenmaastik. Vahetult pärast jääaega jäi maismaaka kesk-eesti
kant kuni peipsini. Teistele aladele jäi moreenile peale veel teisi setteid. Balti paisjärve etapist alates
oli Saaremaad näiteks ainult väike lapike, litoriina ajastuks juba suurem lapike. Moreenseid setteid
alla 5 meetri palju lääne-eestis, põhja-eestis. 5-10 meetrit enamus osa Eestist, 10-30 ja 30-40
Lõuna-Eesti kuppelmaastikel. Eesti muldade lähtekivimid: Põhj-Eestis valkjashall rähkmoreen, ka
annaabi.ee 
