.................lk6 MÕNED PUNKTID JÕEHOBU KOHTA........................lk6 KOKKUVÕTTE..............................................................lk6 KASUTATUD MATERJALID..........................................lk6 SISSEJUHATUS Jõehobu on üks raskemaid ja üks suuremaid loomi. Valisin selle looma kuna mulle meeldib tema juures see, et ta suudab olla nii vees kui maapeal. 2 Lühitutvustus 3,2 tonni kaaluv jõehobu kuulub raskeimate maismaaimetajate hulka. Kuni 18 tundi ööpäevas veedab ta vees, mis tema võimsat keha mõjutab. Jõehobu on suurepäraselt kohastunud eluks sügavates jõgedes, mille kaldad on rohuga ketud. Tema nahas asuvad näärmed eritavat tihket roosakat nõret, mis kaitseb looma maismaal kuivamise eest. Eluviis Jõehobu elab harilikult 15-20, vahel koguni enamast loomast koosnevate karjadena. Iga rühm elab oma individuaalsel territooriumil, mis paikneb
keskkondades. Siia lisandub veel suurus, mis on imetajate puhul väga varieeruv. Paljudel liikidel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Isastel esineb ka muid emastest erinevaid silmapaistvaid tunnuseid, nagu näiteks põtradel ja kitsedel kannavad sarvi ainult isasloomad, metssigadel on isase kihvad palju suuremad ning isahundid on lihtsalt kasvult suuremad ja tugevamad kui emased. Maismaaimetajate sisemus töötab paljuski sarnaselt meie omale, sest on ju inimesedki imetajad. Kuna maismaaimetajad söövad erinevat toitu - mõned taimset, teised loomset ja kolmandat söövad raipeid, siis on vastavalt kohanenud ka seedimisorganid. Vees elavad imetajad on kohastunud olema pikemat aega ilma õhuta. Neil pole lõpuseid nagu kaladel, vaid nad peavad käima veepinnal õhku hingamas.
annaabi.ee 
