Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaaalasid. Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Probleemi vältimine : Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida
Looduslikus seisundis metsade osakaal on kogu Euroopas 4,9 %. Kaitse iseloom on riigiti erinev, kusjuures Põhjamaades ja Ida-Euroopas on suund suurte metsapindalade võtmiseks range kaitse alla, Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopas püütakse metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitse lahendada enam läbi aktiivse majandamise . EL linnu- ja elupaiga direktiivi kohaselt on määratud Natura 2000 võrgustikku ligikaudu 750000 km2 maismaaalasid (SOER, 2010), millest umbes 30 % on mets (Environmental Statistics ..., 2010). Selliste rangelt kaitstavate metsade, kus igasugune majandustegevus on keelatud, osakaal oli 2005 a Euroopa Liidus keskmiselt vaid 1,1%. Eestis aga 5,8%. Eestile järgnesid osakaalu poolest Slovakkia 4,2% ja Soome 3,2%. Euroopa suurema metsa pindalaga riigid Euroopa Liidu metsade tüvepuidu kasutamise maht ja kasutamise potentsiaal 355 + 232 = 587 miljonit m3 (FAWS) in Europe (EU27)
annaabi.ee 
