Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
oli Rootsi õigus. Politseinikeks olid Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud,
tavaliselt üks-kaks igas maakonnas. See toimis, kuna mõisnik täitis ühtlasi mõisapolitsei
kohuseid.
Aadlimatriklid: 1730 40 koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad e
aadlimatriklid. Aadel jaotati Liivimaal vastavalt saabumisajale nelja rühma. Matrikkel valmis
Liivimaal 1747. aastal. Kokku oli neis ligi 2000 inimest. Peale nende olid uusmõisnikud, keda
nimetati kirjanduses ka maiskondlasteks ja kes ei osalenud maapäeval.
Linnad: Linnadel säilis omavalitsus. Pärast Põhjasõda säilitasid linnaõigused vaid Tallinn,
Tartu, Narva ja Pärnu, järgnevatel aastakümnetel omandasid need ka Kuressaare ja Valga.
Põhjasõjas hävinud linnad läksid ümbruskonna mõisnike kätesse. Kodanikuõigusi jagas raad.
Rae eesotsas seisis üks või mitu bürgermeistrit. Linnade ühist vastasleeri rüütelkondadele ei
kujunenud, kuna neil oli siseringkonnaski mitmeid tüliküsimusi.
annaabi.ee 
