Eesti keskaeg
sajandil hakkas tekkima
Liivimaa orduharule iseloomulik värbamispiirkond. Selleks sai Alam-Saksimaa koos
Reinimaaga. Lõuna-Saksamaalt pärinesid vaid üksikud vennad. Kõigi teiste
maiskondade kõrval torkab sel ajal silma vestfaallaste vendade suur arv. See süvenes
15. sajandi jooksul veelgi. Järjest enam suurenes Vestfaalist pärit vendade osakaal,
reinimaalased ja teised alamsaksa maiskonnad jäid arvukuselt maha. Saksa ordu sees
hakkasid liikmed ühinema maiskondadeks ehk Zunge. Maiskonnad ei olnud ühise
päritolu või keele baasil eksisteerivad ühendused - poliitiline ühendus. Konflikt
puhkes, sest Saksa ordu Preisimaal harus ülekaalus olevad reinimaalased püüdsid
Liivi ordumeistriks teha Reinimaalt pärit Järva foogti Notlebeniti. Liivimaa ordus
olid aga ülekaalus vestfaallased, kes sellega ei nõustunud, valides 1438. aastal enda
viitsemeistriks Vestfaalist pärineva Overbergi. Järva foogt taandas end ise ja
Liivimaal puudus reinimaalaste toetus
annaabi.ee 
