Biosemiootika: Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedava peatüki kokkuvõte
Info saaja ja saatja ei pea olema
samast liigist. Hoffmeyer seletab mõistet näidetega, mis hõlmavad eelkõige
kommunikatsiooni erievate liikide vahel.
Hoffmeyeri näidetest liikidevahelise semeetilise interaktsiooni kohta võib järeldada, et tihti on
kommunikatsioon üles ehitatud mõlemapoolsel kasul ehk sümbioosil. Näideteks toob ta
Borani hõimu ja suur-meenäituri vahelise suhte, kus lind aitab inimestel mett leida ning saab
selle arvelt hiljem toituda ülejääkidest; maisitaimede ja herilaste sümbiootiline suhe, milles
taimed eritavad kindlat ainet, kui liblikad selle lehti söövad, mis on signaaliks herilasele, kes
muneb oma vastsed liblika järglaste kookonisse.
Kuid semeetiline interaktsioon ei pea olema tingimata sümbioosil põhinev. Hoffmeyer toob
näite jänestest, kes seisavad rebast nähes tagajalgadele, teades, et rebane ei asu ründama, kui
jänes teda juba märganud on.
Ökosemiootiline vaade