Eesti talurahva eluolu 19.sajandil
Kui meie tahame rutem ära lõpetada, et suplema
saaks, siis tema alati segab. Kas otsib vihmausse, või leiab järsku mõne
kaheharulise peedi. Me võtsime kohe riided seljast ära ja jäime suspede
väele. Hirmus kuum ilm oli. Peedilehed on niisugused laiad latakad. Neil oli
veel kastet sees. Peetide vahel kasvab niisugune umbrohi, niisugune kare.
Selle nimi on virn. Mina ei salli seda. Keset põldu on üks suur pikk mais.
See on kogemata kasvama hakanud. Kui me selle maisini jõuame, siis
peame alati natuke vahet ja istume. Mina jõudsin sel päeval kõige enne
maisi juurde ja siis jõudis Eeri ja siis Sass, ja Paul oli jälle kõige viimane.
Siis Sass hõikas: "Poisid, ärge jamage, näete, pilv tuleb üles, käime enne
jões ära, kui sadama hakkab." Korjasime välja äärest riided kokku ja
panime igavese ajuga Kivistiku küüni juurde. Seal on üks sügavam koht.
Siis hakkas vihma sadama. Mõned üksikud piisad. Sass ütles, et see ei tee
annaabi.ee 
