V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
puusa ja jalapöidi käte vahele surudes, nagu neid soojendada tahtes:
«Oh, kui külm!»
«Vaeseke!» ütles Oudarde suurest haledusest, «kas toome teile veidi tuld?» Ta raputas
eitavalt pead.
«Hüva,» ütles Oudarde talle pudelikest küünitades, «sähke, siin on kaneeliviina, jooge,
saate sooja!»
Ta raputas uuesti pead, vaatas teravalt Oudarde'i otsa ja vastas: «Vett!»
Oudarde jäi oma arvamisele. «Ei, õde, misjaoks vett talveajal. Te peate veidi veini võtma
ja seda maisikakku peale sööma, mis me teie jaoks küpsetasime.»
Vang lükkas kaku tagasi, mida Mahiette talle pakkus ja lausus: «Musta leiba.»
«Kuulge,» ütles Cervaise, keda omapuhku kaastundmus oli haaranud ja kes võttis seljast
oma villase jaki, «sähke see, ikka soojem kui teie oma. Võtke see endale ümber.»
Kongisolija tõrkus ka jakki vastu võtmast, nagu t-a tagasi oli tõrjunud pudeli ja kaku ning
vastas: «Jätkub kotiriidest.»