Antiikkirjandus
ajaloosündmustest. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, rahva
suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded – võitlusiha, patriotism,
armastus ja viha. Ta saadab oma teekonnal korda rohkeid
kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused –
saatusele või vaenlasele allajäämine, surm.
Keskseks kujutamise objektiks pole eeposes siiski niivõrd sõda, vaid
inimesed, nende teod ja sõnad. Kõrvuti inimestega tegutsevad eeposes
ka jumalad, kes on oma tegudes ja kirgedes vahest maisemadki kui
inimkangelased. Kuigi nad on surematud ja võivad määrata ja mõjutada
sündmuste kulgu, pole nemadki oma otsustes lõpuni vabad, sest üle kõige on
Saatus.
Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid „Ilias“ ja „Odüsseia“. Need on
tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis on meie päevini säilinud. Mõlemad
on osa Trooja sõjast jutustavate eeposte tsüklist, keskendudes ühele olulisele lõigule selle
raames
annaabi.ee 
