Konserti tegi eriliseks see, et olen lapsepõlvest saadik juba Linkin Parki jälginud ja nende laule kuulanud seega kontsertile minna oli väga eriline tunne. Minu lemmiklugu-In the end Minu lemmiklugu oli,,In the end´´. Lugu (nagu teisedki) oli rock stiilis. Olin seda lugu varemgi Youtubest kuulnud, kuid kohapeal oli see kõige parem. Lugu oli kaasahaarav, tehniliselt tugev. Selle laulu kuulamine tekitas minus häid emotsioone, sest nagu ennem mainitudki, olin seda varem kuulnud, kuid otse oli seda parim kuulata. Samas natuke ka kurva tunde, kuna sõnad on kurvad ning panevad mõtisklema. Teiste paladega võrreldes oli see sarnane. See oli rock, nagu teisedki. Iga Linkin Parki lugu on sarnane, kuid samas ka täiesti teistsugune. See sobis kontserti, kuna paljud Linkin Parki fännid armastasid seda lugu ning see oli nende lemmik. Lisaküsimused Võrreldes seda konserti varasema muusikakogemusega, oli see kõige
tulevikule suunatud, aga ,,Ussisõnad" puhtalt hävingule määratud ning uuele, külaelu maailmale suunatud. Ka psühholoogilist, sotsiaalset ja bioloogilist aspekti avati ,,Ussisõnades" rohkem kui ,,Rehepapis". Eriti hästi tuli see välja just bioloogilise aspekti poole pealt saime me ju ,,Ussisõnades" täpselt teada tegelaste sugulussidemete ja päritolude kohta, samas kui ,,Rehepapis" seda poolt nagu ei mainitudki. ,,Ussisõnades" ei ole heitlikku pendeldamist ja lahtisi otsi nagu "Rehepapis". Viimse metseestlase elulugu on lennukas, sisu- ja aluusioonidetihe allegooria, vaimukas maagiline realism, röökiv hoiatuskirjandus ja särtsuv-paroodiline kaasaja-kriitika, mis meisterliku andega ühtseks romaanikujuliseks silmuseks seotud. Sest samal ajal kui "Mees, kes teadis ussisõnu" müügiedetabeli tipus troonib, sureb kusagil prügikasti taga tõenäoliselt meie viimane
annaabi.ee 
