Kasutusele võeti soorauamaak, maak tambiti peeneks ning pandi puusöega savist ja kividest valmistatud ahjudesse,lõõtsaga pumbati ahju õhku,et söed vajaliku kuumuse annaksid. 11)ELATUSALAD ROOMA RAUAAJAL Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas omakorda käsitöö areng,eriti raudesemete valmistamine. 12)TACITUS JA AESTID Aastal 98 mainis Tacitus rahvast nimetusega aestid. Vahel peeti seda koguni eestlaste esma- mainimiseks, tänapäeval arvatakse,et aestid polnud konkreetne rahvas,pigem kasutati seda kui balti kui ka läänemeresoome hõimude ühisnimetusena. 13)LINNUSED RAUAAJA ALGUSES põhjused-naaberaladelt sooritatud sõjakäigud ja röövkäigud või siis ülikute vahel kujunenud tõsised pinged Mägilinnus-üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele Neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, vaal kuhjati ainult seljakupoolsele küljele
Publius Cornelius Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" , ,,Historiae", ,,Annales" jt Ammianus Marcellinus ,,Teod" Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" 44. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes? Ta kirjutas teose ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", kus mainitakse aesti-nimelist hõimu, mida on peetud esimeseks võimalikuks eestlaste mainimiseks, ning kirjeldatakse germaani hõimude ühiskondlikku elu, tavasid, sõjaväelist korraldust, kohut, usku jm. 45. Kuidas iseloomustaksite Petroniuse, Lukianose ja Apuleiuse loomingut? Petroniust peetakse üheks parimaks rooma realistlikuks kirjanikuks. Tema loomingust teame Tacituse ,,Annaalide" kaudu. Tema kirjutatuks peetakse teost ,,Satyricon", millest tähtsaim on katkend ,,Trimalchio pidusöök" (teos hilisema kelmiromaani eelkäija)
struktuur, lausung kui kavatsetud (kõne)tegu. 4) Kompositsioonilisus: laused on moodustatud grammatikareeglite järgi (süntaks), lause tähendus on määratud komponentide püsitähenduse ja kombinatoorikaga (semantika). 5) Lausetähenduse ja kõnelejatähenduse erinevus: konkreetne kõnelejatähendus on konventsionaalse tähenduse funktsioon. Kaudsed kõneaktid ja implikatuurid. 6) Kasutuse ja tsiteerimise erinevus: viimast nimetatakse ka mainimiseks. – Mainima on väljend, mida tasub ka lepingutes kasutada. Ärisaladus saab põhiseadusliku kaitse kui ta tõesti ärisaladus on. 7) Keele võimaluste ja kõneleja teadmiste erinevus (ontoloogia ja epistemoloogia erinevus): laused, tähendused, taotlused; teadmised autori kavatsuste kohta. Keeleline määramatus võib olla mõlemakülgne. 8) Meta-taseme ja objekt-taseme erinevus. (Metakeelsed laused objektkeelsete lausete
annaabi.ee 
