Kohtumiseni minu paradiisis
Igas olukorras leidub
positiivne alge, see on vaja ainult üles leida, seda kultiveerida - ja võib-olla õnnetus polegi enam
õnnetus.
Ka Isabell püüdis kõigile sisendada, et pole vaja karta surma. Ta oli ise oma saatusega leppinud
kuigi mõnedel hetkedel, kui ravi rohkemat edu tõi, arvas ka Isabell, et ehk on ikka ette nähtud
veel elada. Päevad pole vennad ning nii ka Isabelli tujud ja suhtumine elusse, surma ja oma
haigusesse. Cristel mainibki raamatus kordi, et Isabelli tujud olid muutlikud nagu öö ja pave ning
muutus võis toimuda sama kiiresti, kui taevas võib pilve minna.
Kui ma arstilt kõne sain, et analüüs näitas vähieelset seisundit, olin päevi täiesti muserdatud.
Pidevalt käisid peast läbi erinevad stsenaariumid, et mis kõik saada võib. Kuna ma ei teadnud,
mida see seisund täpselt tähendab, püüdsingi end kõigeks ette valmistada. Küll kartsin, et tuleb
maha pidada pikk ja vaevaline võitlus vähiga
annaabi.ee 
