1960. aasta mais õnnestus Ameerika teadlasel Theodore Maimanil luua esimene laserkiir, erepunase valguse impulss. Tema laseriks oli rubiinlaser ( joon.1). joon. 1 Esimene laser tekitas valgust sünteetilisest rubiinist. Rubiin annab tavalist valgust välklambist ja kiirgab laserivalgust. Sellega oli pandud alus uuele teadusharule, millele leitakse tänapäeval juba sadu ning isegi tuhandeid kasutusi teaduses, tehnikas ja meelelahutuses. Sõna ,,laser" on
teostamiseks läks siiski veel aega. Laseri põhimõtte avastas aga Charles Townes USA-s 1954. aastal, ning asus seda viimistlema koos Schawlow´ga. USA Theodore Maiman ehitas esimese töötava laseri, 16. mail 1960. aastal milleks oli sünteetilisest rubiinist silinder. Rubiin andis tavalist valgust välklambist ja kiirgas laserivalgust. Laseri leiutamisel ei saa aga ühte kindlat nime nimetada, oma osa on selles 20. sajandi suursaavutuses nii Townes'il, Schawlow'l, Gouldil, Maimanil, Prohhorovil kui ka Bassovil. Aatom kiirgab valguse footoni siis, kui elektron langeb aatomis kõrgema energiaga tasemelt ehk ergutatud olekust madalama energiaga tasemele. Enamikel juhtudel kiirgavad ergutatud elektronid valgusfootoneid iseeneslikult. Seda kutsutakse spontaanseks emissiooniks. Vähestel erijuhtudel aga takistavad ergutatud olekute omadused elektronidel valgust kiirata ilma, et footonid poleks valla päästetud teise valgusfootoni poolt
Tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks Elektroonikas CD-seadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites, lasersihikutes Meditsiinis hambaravi, silmalõikused, laserkirurgia, laserteraapia Meelelahutuses holograafias, visuaalkunstis Sõjaväes Sidetehnika valguskaablid Mõõteseadmetes maamõõtmine Ehituses lasernivelliirid Valveseadmetes- Bondi filmid 1960. aasta mais õnnestus Ameerika teadlasel Theodore Maimanil luua esimene laserkiir, erepunase valguse impulss. Tema laseriks oli rubiinlaser Esimene laser tekitas valgust sünteetilisest rubiinist. Rubiin annab tavalist valgust välklambist ja kiirgab laserivalgust. Sellega oli pandud alus uuele teadusharule, millele leitakse tänapäeval juba sadu ning isegi tuhandeid kasutusi teaduses, tehnikas ja meelelahutuses. Igat sorti valgus, sealhulgas ka laserist, ning loomulik valgus, liigub äärmselt kiiresti 300 000km/s
Otsus süüdistas patendiametit terves reas jämedais õigusrikkumistes. Patlexi aktsiakurss viskus taevasse. Järgmisel aastal lükkas patendiameti apellatsioonikogu tagasi ekspert Beherendi taotluse Gouldilt patentide tagasivõtmise kohta. Gould sai lõpuks kõik neli taotletud patenti. Kes siis, lõppude lõpuks, leiutas laseri? Väär oleks näidata näpuga ainult ühele mehele. Oma osa on selles 20nda sajandi suursaavutuses nii Townes'il, Schawlow'l, Gouldil, Maimanil, Prohhorovil kui ka Bassovil. Kui käsitleksime arvukaid erinevaid laseritüüpe, peaksime nimetama veel paljusid nimesid. Niigi oli ta "hilinenud" tervelt nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolleu looduses näitas teoreetiliselt Albert Einstein juba Esimese maailmasõja ajal (1916.a.). Nähtavasti on aga tõsi seegi, et siiski kõige esmalt välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakenduseks just Gordon Gouldi peas unetul
Otsus süüdistas patendiametit terves reas jämedais õigusrikkumistes. Patlexi aktsiakurss viskus taevasse. Järgmisel aastal lükkas patendiameti apellatsioonikogu tagasi ekspert Beherendi taotluse Gouldilt patentide tagasivõtmise kohta. Gould sai lõpuks kõik neli taotletud patenti. Kes siis, lõppude lõpuks, leiutas laseri? Väär oleks näidata näpuga ainult ühele mehele. Oma osa on selles 20nda sajandi suursaavutuses nii Townes'il, Schawlow'l, Gouldil, Maimanil, Prohhorovil kui ka Bassovil. Kui käsitleksime arvukaid erinevaid laseritüüpe, peaksime nimetama veel paljusid nimesid. Niigi oli ta "hilinenud" tervelt nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolleu looduses näitas teoreetiliselt Albert Einstein juba Esimese maailmasõja ajal (1916.a.). Nähtavasti on aga tõsi seegi, et siiski kõige esmalt välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakenduseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957
annaabi.ee 
