Gooti stiilis arhitektuur ja skulptuur
Keskaegne linnus
koosneb tugevate ringmüüridega piiratud alast, mida võis ümbritseda kraav. Ringmüüris
olid neljatahulised või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide
ülemisel serval asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Kaitsekäik ulatus tihti
üle müüriserva ja toetus selgkividele; selgkivide vahel olid augud, kustkaudu
pealetungijatele tulist tõrva ja keeva vett kaela valati. Säärast aukudega varustatud
müüriserva nimetatakse maikuliiks. Müüri sees olid laskepilud. Linnuse keskse
tähtsusega osa oli võimas peatorn donjon. See oli võitluse ajal viimne
vastupanemiskoht ja pelgupaik ning asetses kas linnuse keskel või kõige hädaohtlikumal
kohal. Donjon oli mitmekorruseline ja varasemal ajal ka eluruumiks. Hiljem kujunes
suuremates linnustes lisaks varem seal asetsenud kõrvalehitistele eluruume sisaldav palas.
Väiksemad linnused koosnesid mõnikord ainult donjonist. Tavaliselt oli igal linnusel ka
annaabi.ee 
