Võsu
kasvutingimused põuase suve või külma talve elavad need taimed üle risoomina.
Risoom meenutab väliselt juurt, kuid selle tipus puudub kasvukuhik ning tal on
eristatavad pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed (või lehtede armid).
Pungadest võivad areneda uued maapealsed võsud. Risoomist saavad alguse
lisajuured. Oma kujult on ta pikk ja peenike või lühike ja jäme. Risoomi esineb
näiteks sinilillel, nurmenukul, teelehel, kollasel võsumõõgal, põldtimutil, pohlal,
maikellukestel ja paljudel kõrrelistel.
Sibul on maa-alune lühivõsu. Selle varreosale sibulakannale kinnituvad
lisajuured ja tihedalt paiknevad soomusekujulised lehed (sibulasoomused). Välimised
lehed on enamasti kuivad ja kilejad need täidavad kaitseülesannet. Seesmised
sibulasoomused on lihakad ja neisse kogunevad varuained. Sibulakanna tipus on
pung, millest areneb maapealne võsu. Osade sibulasoomuste kaenlas paiknevatest
kaenlapungadest võivad moodustuda uued tütarsibulad
annaabi.ee 
