Sõnamõrvar
oma sõnadega tapnud Johni, preestri, Kristiina ja Greete! See oli katastroof!!! Ja nüüd see
tulekahju, mis ma tegin!! Ma pean vist koju minema.
Ma lonkisin koju. Oli juba pime. Ma olin juba kaua kodust ära olnud. Kui Stiiv-Maikel
elutoast ukse kriiksu kuulis, jooksis ta ukse juurde.
"Jasmiin, me ootasime sind! Miks sul nii kaua läks?" küsis ta murelikult. Ma ei öelnud
kindluse mõttes midagi. Muidu jälle saadan kellegi surma. Ma läksin trepist üles oma
tuppa. Õigemini, minu Stiiv-Maikeli tuppa. Ma heitsin voodile pikali ja nutsin paar
näotäit. Siis aga rahunesin ja panin teleri mängima. Enda kahjuks tulid sealt just uudised,
aga ma otsustasin need siiski ära vaadata.
"Äsja kadunud Pitsabaari omaniku baar tulekahjus! Täna süttis ähmastel oludel
Leindholdi pitsa tagaruum, milles hukkus kaks inimest.
Pritsimeestele tegi see muret, et mõlemad sissepääsud olid suletud. Selleks, et sisse saada,
pidid nad uksed lahti lõikama! On see vast katastroof!"
annaabi.ee 
