tagama inimesele õnneliku elu. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased ja metoodilised. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool ning kasutas näiteks irooniat, püüdes leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses. Teiseks maieutikat ehk "ämmaemandakunst"i. Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Kolmandaks määratluste otsimist.Teadmine seisnes Sokratese arvates oskuses oma teadmisi sõnade abil väljendada. Neljandaks induktsiooni. Definitsiooni sõnastamiseks tuleb kasutada induktsiooni ehk üksikute näidete põhjal üldistuste tegemist. Tsitaadid: Tarkus on teadmine kui vähe me teame. Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete.
ajaloolase Xenophoni vahendusel. ,,Ma tean, et ma midagi ei tea"- sellel väitel on 2 komponenti ning kumbi võib olla tõene või väär. Sokratese filosoofia peamiseks meedotiks oli dialektika ehk vestlemine. Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat, maieutikat ( ämmaemanda kunst), määratluse otsimist ja üldistamist. Sokratese arusaam säurmast: veidi ambivalentne ( mitmeti mõistetav): a) surm on muutumine eimiskiks, b) surm on hinge vabanemine kehast. Sokrates mõisteti surma noorsoo halvale teele viimise eest ja ateismi pärast. Sokrates oli eelkristlik kristlik filosoof pro et contra. Sokrates ütles seda, et filosoofia eesmärgiks on õige käitumine ning õige elu. PLATON Elas 5-4 sajand eKr
annaabi.ee 
