A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Noormehed lisasid klaasi veinikolmandikule vett, siis, olles poole klaasist ära joonud,
lisasid uuesti vett ja tegid seda pidevalt, nii et eine lõpuks neelasid nad jooki, milles
rubiinivärvus oli asendunud suitsutopaasi värvusega.
Porthos sõi arglikult oma kanatiiba ja värin läbistas teda, kui ta tundis laua all
advokaadiemanda põlve, mis leidis tema oma. Ta jõi ka pool klaasi seda tugevasti
segatud veini, milles tundis ära jubeda Montreuil' joogi, maiasmokkade hirmu.
Isand Coquenard vaatas, kuidas külaline neelas lahjendamata veini, ja ohkas.
«Kas te ei sooviks ube, mu nõbu Porthos?» küsis proua Coquenard tooniga, mis näis
ütlevat: «Uskuge mind, ärge neid sööge!»
«Võtku mind kurat, kui ma neid maitsen!» sosistas tasa Porthos.
360
Kõvasti lausus ta:
«Tänan, nõbu, mu kõht on juba täis.»
Tekkis vaikus. Porthos ei teadnud, mida teha. Advokaat kordas mitu korda:
«Ah, proua Coquenard