A.dumas Kolm musketäri terve raamat
unes: piklikku ja sügavat, tabaluku ja riividega suletud ja põranda külge kinnitatud kirstu,
millest ta nii sageli oli kuulnud räägitavat ja mille advokaadiemanda, tõsi küll, veidi
kuivad, kuid mitte ilma veetluseta käed avavad tema imetlevatele pilkudele.
Ja peale selle seisis temal -- maailmas ringieksleval mehel ilma varanduse ja
perekonnata, sõduril, kes on harjunud võõrastemajade, kõrtside, trahterite ja punkritega,
maiasmokal, kes on enamuse ajast sunnitud rahulduma juhusliku palaga -- temal seisis
ees võimalus einetada koduses lõunalauas, nautida perekondlikku mugavust ja lasta
enesele osaks saada neid väikesi perenaise hoolitsuse avaldusi, mis meeldivad seda enam,
mida harjumatum nendega ollakse, nagu ütlevad vanad sõjamehed.
Istuda sugulasena iga päev rikkaliku laua taha, siluda vana advokaadi kollast ja
kortsus laupa, pügada veidi noori kirjutajaid, õpetades neile peenemaid võtteid kaardi-ja
annaabi.ee 
