F.R.Kreutzwald
Teiseks
Kreutzwaldi ülipopulaarseks, tuntud satiiriliseks teoseks oli "Kilplaste
imevärklikud ... jutud ja teud" (1857), mille puhul samuti tegu
mugandusega. Siin pilkas autor kaasaegsele eesti elule omaseid
nähtusi.
Kreutzwaldi proosaloomingu tippteoseks on "Eesti rahva ennemuistsed
jutud" I, II, III, mis valmisid 1850-te lõpul, ilmusid vihikutena (1860, 1864)
ja lõpuks Soome Kirjanduse Seltsi toetusel raamatuna 1866.
"Ennemuistse jutud" olid eesti algupärase kirjanduse seni kõige
mahukaimaks teoseks, sellest ilmus kordustrükke ja tõlge saksa keelde.
Luuletamist alustas Kreutzwald noorukina 1820-tel saksa keeles, 1840-
tel avaldas üksikuid luuletusi baltisaksa nädalalehes "Das Inland".
Hilisemates raamatutes põimub originaallooming mugandustega.
Luule-loomingu rikkusega paistis Kreutzwaldi elus silma 1850-te esimene
pool. Esimeseks muganduseks oli ballaad "Leonora" (1851), romantiline
lugu sõdurimõrsjast. 1852 avaldas Kreutzwald eestikeelse
annaabi.ee 
