Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis isolatsioonikihi puudumisel on võimalik vundamendis oleval niiskusel liikuda puitkonstruktsioonidesse. Kui veesisaldus puidus tõuseb 18%-ni või üle selle, saavad seeneeosed hakata puidu pinnal arenema. Väga oluline on paigaldada seina kuivad puitmaterjalid. Madal veesisaldus ei ole määrav mitte ainult erinevate biokahjustuste vältimiseks, kuid ka mahukahanemiste vähendamiseks. Veesisaldus mängib suurt rolli rõhtpalkseinte puhul, sest radiaalsuunas on puidu mõõtmete sõltuvus veesisaldusest kõige suurem. 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RENOVEERIMINE JA TUGEVDAMINE Enne kui hakata puitkonstruktsioone remontima, renoveerimima või tugevdama, tuleb kindlaks teha puidu seisund. Kui on kahjustusi, tuleb selgitada nende põhjus, milliste kahjustavate mikroorganismide või putukatega on tegemist ning kui kaugele kahjustus on arenenud (mitte
Slab betooni kasutada ka kombineerituna tava armeeringuga. TAB-Slab betooni üheks tähtsamaks omapäraks on 100 kg teraskiu (TABIX) sisaldus ühes kuupmeetris. TAB-Slab betooni puhul on väga oluline järel hooldus. [1] 1.1.4. Põrandad Peamiselt kasutatakse kiudbetooni põrandate valamiseks. Kiududena kasutatakse põhiliselt teraskiude, kuid vajadusel ka polüpropüleen-, plast- või klaaskiude. Sünteetilisi kiude siiski põhiliselt tasanduskihtides ja mahukahanemiste vähendamiseks. Eestis valatakse juba 90% põrandatest kiudbetoonist. Kiudbetoonist põrandat on võimalik valada ilma mahukahanemisvuukideta. Sellisel juhul puuduvad nõrgestuskohad. Eriti levinud on selliste põrandate valamine logistikakeskustes, kus liiklustihedus on suur. [1] 1.2. Kiudude tüübid 1.2.1. Teraskiud 1970. aastast alates on arendatud välja palju erinevaid kiudude kujusid ja materjale. Teraskiud
annaabi.ee 
