Võrreldes kirjanduse andmeid katseliselt saadud tulemustega on näha, et mahueritakistus jääb kõigil juhtudel polaarse dielektriku vahemikku; ka pinnaeritakistus on samalaadne võrreldes eelnevalt välja toodud vahemikega välja arvatud viimasena katsetatud plaadi (nr. 13) korral, mil tulemus oli kahe suurusjärgu võrra kõrgem. Plaatide tulemusi omavahel võrreldes ilmneb samuti tõsiasi, et plaat nr. 13 on teistega võrreldes suurema pinna- ja mahueritakistusega. Mahueritakistus ületab teiste plaatide tulemusi 4 suurusjärgu ja pinnaeritakistus 3-4 suurusjärgu võrra. Ilmselt on tegemist neutraalse materjaliga. Kasutatud kirjandus: ,,Materjalitehnika"; TTÜ kirjastus, 2003 (autorid: E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Tapupere)
kus: 2 katseliselt määratud tegur suhteline dielektriline läbitavus d dielektriku paksus l elektroodide vahekaugus 28. Märg- ja saastlahenduste kujunemine, trekid · Väliskeskkonna toimel isolaatorid saastuvad · Kuivsaaste ei mõjuta märgatavalt isolaatorite lahenduskarakteristikuid · Märgudes tekitab saaste isolaatorile nõrga elektrolüüdikihi takistus langeb oluliselt · Ka puhta isolaatori märgumine (vihm) tekitab isolaatori pinnale suhteliselt väikese mahueritakistusega veekihi ( =103 _m) · Sellistel tingimustel läbib isolaatori pinnal olevat kihti lekkevool, mis hakkab isolaatori pinda soojendama. · Seoses isolaatori pinna kujuga ja saaste ebaühtlusega on soojenemine ebaühtlane. · Tulemuseks aurub niiskus isolaatori pinnalt ebaühtlaselt ja mõnedes kohtades ületab aurustumiskiirus vee juurdetuleku kiiruse ning need (mõne millimeetrise laiusega) alad kuivavad. · Kuivanud ala takistus suureneb oluliselt ja kogu pinge rakendub sellele kitsale kuivanud
annaabi.ee 
