1. suurim lubatav pärivool Ifmax 2. suurim lubatud vastupinge Urmax Poolperioodalaldil (valem) Täisperioodalalditel (valem1) kuna vool tarbijas moodustub kahe dioodi voolu summana. Vastupinge suhtes on aga täisperioodlülitustel erinevusi. Keskväljavõttega lülitusel Urmax=>2U2max, kuna vastupingestatud olukorras mõjub dioodile kahe sekundaarmähise pinge. Sildlülituse korral on aga mõjuv pinge(vastupinge) väiksem. 2.3 Alaldi töö mahtuvuslikule koormusele Enamus toiteseadmeid sisaldavad silufiltri, mis sisaldavad alati kondensaatoreid. Kondensaatorid tekitavad mahtuvusliku koormuse ja muudavad üsna oluliselt alaldi dioodide töö reziimi. (joonis1 27.11.2012) Alaldiväljundisse ühendatud kondensaatori toimel tekkib alaldis perioodiline kondensaatori laadimine ja tühjenemine. Laadimine algab ajahetkel t 1, mil alaldatav pinge saab suuremaks kondensaatori pingest laadimine lõpeb ajahetkel t 2
· Gaasimulli elektriline tugevus on väiksem tahke dielektriku elektrilisest tugevusest. · Elektrivälja tugevus on gaasimulli sees suurem kui teda ümbritsevas dielektrikus erineva dielektrilise läbitavuse tõttu Osalahenduste arenemist aitavad selgitada joonised 3.2 ja 3.3. Joonis 3.2 Gaasimulliga dielektrik ja selle aseskeem Klemmile rakendatakse vahelduvpinge u, u =Um sint Kondensaatorile Ct (tühikule) langeb sellest pinge ut, ut =Umt sint , kus vastavalt mahtuvuslikule pingete jagunemisele 38. Osalahendustel tühimikule rakendatud pinge muutumine 39. Osalahenduste mõju Osalahenduste mõju: · lahenduskanali kiired elektronid pommitavad dielektriku väikest pinda · dielektriku väike osa (10-14...10-15 cm3) kuumeneb kuni mitmesaja kraadini · selles osas dielektrik laguneb, tekivad (ka keemiliselt aktiivsed) kõrvalproduktid · korduvatel osalahenduste tagajärjel tekivad dielektrikus kohalikud süvendid
järelikult on alalduslülituse kasutegur keskväljavõttega lülitusel parem, sest dioodide 27 pingelangust kadumaminev energia on väiksem. Seda tuleb arvestada eriti väiksemate pingete alaldamisel. 2) Sildlülituse trafo on lihtsam ja tema sekundaarmähis paremini ära kasutatud, kuna vool läbi sekundaarmähise kulgeb mõlemal poolperioodil. Tulemusena on sildlülituse trafo väiksem. 3.2.5. Alaldi töö mahtuvuslikule koormusele Praktikas töötab enamik alaldeid mahtuvuslikule koormusele, sest kasutatavad silufiltrid sisaldavad kondensaatoreid. Kui alaldi väljundisse on ühendatud kondensaator, siis muudab see dioodi tööreziimi palju raskemaks. U2 Rt IVD C VD Ut Ctühj. Claad. t t t U2 Ut IVD t1 t1 t2 t2 JOONIS 3.7. 1) Laetud kondensaator jääb dioodi mittejuhtival poolperioodil alaldatava pingega järjestikku ja see suurendab järsult dioodile toimivat vastupinget. Praktiliselt sõltub see
alalduslülituse kasutegur keskväljavõttega lülitusel parem, sest dioodide pingelangust kadumaminev energia on väiksem. Seda tuleb arvestada eriti väiksemate pingete alaldamisel. 2) Sildlülituse trafo on lihtsam ja tema sekundaarmähis paremini ära kasutatud, kuna vool läbi sekundaarmähise kulgeb mõlemal poolperioodil. U Tulemusena on sildlülituse trafo väiksem. 2 IVD VD 3.2.5. Alaldi töö mahtuvuslikule koormusele t1 t2 t1 t2 t Praktikas töötab enamik alaldeid C mahtuvuslikule koormusele, sest kasutatavad silufiltrid sisaldavad U kondensaatoreid. R Ut Kui alaldi väljundisse on ühendatud kondensaator, siis muudab see dioodi 2 t tööreziimi palju raskemaks. IVD
annaabi.ee 
